Mis on osteopaatia?
See on manuaalne meetod, kus terapeut kasutab aeglaseid ja rahulikke manipulatsioone liigeste, lihaste ja siseelundite seisundi stabiliseerimiseks ja korrigeerimiseks.
Osteopaatia aluseks on 1874. aastal Ameerika sõjaväearsti ja inseneri Andrew Taylor Stilli rakendatud ravipõhimõte, mille ta nimetas osteopaatiaks (kreeka keeles osteon – luu, pathos – haigus, kannatus). Dr Stilli järgi on inimkeha üks tervik: toimimishäire ühes piirkonnas kahjustab teisi piirkondi.
Ta oli veendunud, et enamikku haigusi võib leevendada või ravida ilma medikamentideta. Võtmeks on anatoomiliste kõrvalekallete leidmine ning vaba närvienergia ja kehavedelike voolu takistavate häirete korrigeerimine kehas.
Dr A. T. Still: “Inimese tervis sõltub keha luulise toestiku tasakaalust, mis vastutab närvisüsteemi, lihaskonna ja vereringe harmoonia eest”.
Osteopaatia põhitõed:
- Keha on tervik
- Struktuur ja funktsioon on vastastikuses sõltuvusel
- Kehal on omadus ennast kaitsta ja parandada
- Kui normaalne kohanemisvõime on häiritud või välised mõjurid takistavad keha eneseregulatsiooni, võib areneda haigus
- Kehavedelike vaba voolamine on tervise säilitamise aluseks
- Närvid mängivad olulist rolli kehavedelike voolamise kontrollimisel
- Osteopaatiliste manipulatsioonide ülesanne on kõrvaldada mehaaniline surve pehmetele kudedele (närvidele) ja luua võimalus närviregulatsiooniks, kehavedelike ringluseks, seega tervenemiseks
Miks on osteopaatia kasulik?
Osteopaatilise ravi eesmärgiks on taastada keha normaalne liikuvus, koordinatsioon ja rüht.
Ravi on lihtne ja peaaegu valutu, sest klassikalise osteopaatia puhul ei kasutata nn kiireid löögitehnikaid. Osteopaat viib protseduuri läbi nn pika hoova tehnikaga, kasutades jäseme või keha kaalu koos erinevate liigutustega. Osteopaadid liiguvad oma käega kuulamisel ja manipuleerimisel viiel eri tasandil,milleks on nahk,vedelikud,lihalkiled,lihased,luud.
Profülaktiline ravi hoiab ära hilisemad valud. Kui valu on kannatatud juba pikka aega, tähendab see organismi appihüüdu, ja kui valust proovitakse vabaneda valuvaigistite abil, muutuvad sümptomid veelgi tõsisemateks ja probleemid sügavamateks tänu lisandunud kõrvaltoimetele.
Mis vahe on osteopaatial ja teistel manuaalse meditsiini erialadel? Mis teeb osteopaatia eriliseks?
Üldjoontes on osteopaatia ja teiste käelisel tegevusel põhinevate manuaalse meditsiini erialade – kiropraktika ja manuaalteraapia – diagnostika ja raviloogika sarnased. Paljud ravivõtted kattuvad.
Kiropraktik pole ühelgi maal arst, manuaalteraapia ja osteopaatia aga on üldjuhul arsti lisaerialad. Kiropraktika võtted on kõige kiiremad ja järsemad, osteopaatia omad kõige delikaatsemad, detailsemad ja kõige rohkem inimkeha keerukust ja seoseid arvestavad. Võrdleksime osteopaatia seanssi klaverihäälestamisega. Nii nagu delikaatne muusikainstrument, läheb ka inimkeha häälest ära vastavalt sellele, kuidas me temaga käitume.
Ja kuna me üldjuhul temaga eriti hästi ei käitu, vajab keha häälde seadmiseks välist abi.
Näidustused osteopaadi poole pöördumiseks:
Lülisamba mehaaniliste funktsioonihäiretega seotud probleemid (üle 90% kõigist tugi-liikumisaparaadi probleemidest).
- Lülisamba kaelaosa häired:
kaela-peavalu (migreen), pearinglus, lõualiigese valu, õla-käe valud (periartriit, periartroos, fibromüalgia, karpaalkanali sündroom), meeleelundite vaevused (kuulmise, nägemise nõrgenemine). - Lülisamba rinnaosa häired:
keskselja valu, valu rinnakus, roietevaheline närvivalu, siseelundite vaevused (kardioneuroos- valu südame piirkonnas, rütmihäired). - Lülisamba nimmeosa häired:
alaselja valu, ishias, puusa-põlve-pöia piirkonna valu (tuimus, külmatunne), pirnlihase sündroom, õndraluu valulikkus, siseelundite vaevused (menstruatsioonihäired, kõhukinnisus). - (Spordi) ülekoormussündroomid – nn tennisisti ja golfimängija küünarnukk; muud samalaadsed kõõluste kinnituskohtade probleemid.
Näidustused lasteosteopaadi poole pöördumiseks:
Sünnitraumad ja operatsioonid, entsefalopaatia, minimaalsed ajutalitluse häired, neuroosid, tähelepanu- ja käitumishäired, psühhomotoorse, kõne- ja intellektuaalse arengu peetus, neuroloogilised probleemid, peavalud, hüpertensiivne-hüdrotsefaalne sündroom, mõningad kõrva-nina-kurguhaigused, rühihäired (skolioosid, kõverkaelsus), luustiku ja lihastiku häired, sagedased külmetus- ja seedetraktihaigused,düsleksia,kõnehäired.
Vastunäidustused osteopaatiaks:
Neid on vähe ja need on suhtelised, s.t et teatud ravivõtteid oskuslikult ja ettevaatlikult kasutades saab osteopaatiat siiski rakendada.
Olulisemad: äge põletik, pahaloomulised kasvajad, väljendunud osteoporoos, märkimisväärne degeneratsioon, deformatsioon, hüpermobiilsus,pikaajaline antidepressantide manustamine,alkoholism.
Kellele sobib osteopaatia?
Sobib igas eas – imikust kuni vanurini. Eriti oluline on laste rühivigade korrigeerimine enne 7 eluaastat ja imikute läbivaatus ja korrektsioon peale sünnitust. Laste puhul kehtib reegel” mida varem, seda parem”.
Teraapia sobib ka vanemaaealistele, sest võtted on rahulikud ja paindlikud.
Oluline on, et klient räägiks ka minevikus juhtunust, sest ka lapsepõlve traumad võivad vanemas eas tervise probleeme esile kutsuda.
Teraapia on lihtne, valutu ja kestab kuni 1 tund. Terapeut tegeleb kehaga täpselt nii kaua kui keha suudab seda vastuvõtta.
Protseduur – kuidas toimub osteopaatia protseduur
Protseduur algab alati tervise andmete kogumisega, elus juhtunu ja probleemide kirjeldamisega. Oluline on, et inimene räägiks minevikus juhtunust, traumadest ja vigastustest, sest ka lapsepõlves olnu mõjutab praegust tervislikku seisundit. Isegi raskelt sündimine siia ilma võib mõjutada inimese tervist hilisemas eas. Füüsiliselt raske töö ja sundasendid (õmblejad, raamatupidajad, juuksurid, autojuhid jn) on sageli tekkinud tervisehäirete ja vaevuste põhjuseks. Nii nagu delikaatne muusikainstrument, läheb ka inimkeha ”häälest ära” vastavalt vanusele ja kuidas me temaga ümber käime ja nii vajab keha ”häälde seadmiseks” välist abi.
Pärast sissejuhatavat vestlust vaatab osteopaat patsiendi läbi, kontrollides selgroo liikuvust, rühti ja keha võimalikke pinge koldeid, reflekse ning lihaste jõudlust. Läbivaatuse tulemusena koostatakse tegevusplaan, mille abil mõjutatakse organismi enda tervendamismehhanisme (taastussüsteemi), et need hakkaksid tööle.
Osteopaatilise teraapia eesmärgiks on taastada keha normaalne liikuvus, koordinatsioon ja rüht.
Profülaktiline teraapia hoiab ära hilisemad valud. Kui valu on kannatatud juba pikka aega, tähendab see organismi appihüüdu, ja kui valust proovitakse vabaneda ainult valuvaigistite abil, muutuvad sümptomid veelgi tõsisemateks ja probleemid sügavamateks.
Lisalugemist: