Kaaniteraapia

Mis on kaaniteraapia?

Vana loodusravimeetod, mille kasutamisest on teateid kolme tuhande aasta tagant (sanskriti käsikirjad, egiptuse papüürused, taoistlike kloostrite käsikirjad). Kaaniravi õitseaeg Euroopas ja Venemaal oli 18.-19 sajandil. Kui 20. sajandil kadus kaaniravi peaaegu täielikult, siis tänapäeval on kaaniravi taas väärtustatud kui loomulikku ja peaaegu puuduvate kõrvaltoimetega teraapiat.

See tervendusmeetod põhineb ühest küljest kaanidega vere eemaldamise mitmekülgsele stimuleerivale toimele ning teisalt on kaanide süljes leiduval ligi 120 biokeemilisel ainel võimas toime verele, vereringele ja vereringe elunditele ning kehas leiduvatele põletikulistele protsessidele. Kaani hammustuse järgselt aktiveerub koheselt inimese immuunsüsteem. Kuna kaaniravi eelkõige parandab verd ja vereringet, siis selle kaudu saab parandada kogu organismi funktsioneerimist ehk tervist.

Vere eemaldamise käigus paiskavad kaanid inimese verre oma süljenäärmetes leiduvat (üle 250) bioloogiliselt aktiivset toimainet.

Kaanide põhilised bioloogiliselt aktiivsed “toimeained” on:

  • Hirudiin, millel on omadus takistada vere hüübimist
  • Gialuronidaza taastab põletike korral vere ja lümfi ringlust organismis
  • Hementiin – destabilaas, mis lahustab trombe ja armkudet
  • Orgelasa, mis parandab veenide verevarustust
  • Hüaluronidaas, mis taastab rakuvahelises ruumis vee hulka, annab seega nahka noorendava efekti. Kasutatakse kosmeetikas
  • Egeiin ja bdelliin tekitavad paikse põletikulise protsessi, mis aktiviseerib ja tugevdab inimese immuunsussüsteemi – toimained, mis mõjuvad valuvaigistavalt

Kaani süljel on säilitav, konserveeriv toime.

Apteegikaanid eritavad vereringesse kaanisüljes olevat bioaktiivset ainet hirudiini, mis on verd vedeldava toimega. Kaanid asetatakse erinevatesse energiapunktidesse. Kasutatakse väga paljude tervisehäirete puhul. Põhjalikumaid artikleid saab lugeda kodulehe parempoolses servas olevatest menüüdest.

Kaan on suurepärane looduslik bioenergiline terapeut. Inimene haigestub kui tekivad takistused eluenergia edasikandumisel vastavates kanalites, mis peaks toimuma vabalt analoogiliselt ühendatud anumatega. Algul häiritakse funktsioonid, lõpuks aga ka struktuurid. Seepärast on esmane vajadus loomuliku energiavoolu taastamine. Kõikidel inimorganitel on oma projektsioonid keha pinnal, aga peopesal, jalataldadel, näppudel ja varvastel on omapärane siseorganite “tabloo”. Seepärast nõelraviarsti nõel või arsti sõrm punktmassaažil mõjutavad siseorganite projektsioone ja deblokeerivad ning taastavad energia edasikandumise. Kui aga asemele bioloogilises aktiivses kohas asendasime metallnõela “elusa nõela” – kaaniga, selgus, et kaan kutsus ootamatult esile võimsa immuunsust stimuleeriva efekti.

Miks on kaaniteraapia kasulik?

Põhilised näidustused kaanide panekuks:

· Südame- ja veresoonkonna haigused
· Vererõhuprobleemid
· Vaariks-veenilaiendid
· Bronhiit
· Hormonaalsed häired
· Günekoloogilised haigused, eesnäärme haigused
· Põletikud
· Radikuliit
· Liigesevalu
· Peavalu, migreen
· Depressioon, unetus
· Nefriit
· Krooniline nohu, põskkoopa põletik
· Kuulmisprobleemid
· Hemorroidid
· Nahahaigused,
· Prostatiit
· Parodontiit
· Kõhunäärme põletik
· Mao ja kaksteistsoole tõbi
· Maksa ja sapipõie põletikud

Kaanid on vastunäidustatud:

· Hemofiilia (verehüübimine alla normi)
· Mädane tomboflebiit
· Rasedus
· Kõrge palavik

 

Kuidas toimub kaaniteraapia?

Nüüdisaegne meditsiin vaatab kaanidele teise pilguga. Teadlaste uuringud kinnitavad kaaniravi efektiivsust meditsiini valdkondades täiendava ravimeetodiga. Kaaniravi ohtlik ei ole, kui seda tehakse põhinedes teadlikkusele. 

Kaaniravi seansi pikkus on 1-1,5 tunni. Ravikuur on 7-10 seansi. Osade haiguste puhul nädalas tuleb viia 1-2 seansi, mõndadel ülepäeviti ja osadel kuus korra, pausidega.

Kaanidega nakatamine on välistatud. Kaaniraviks kasutatakse biovabrikus kasvatatud kaane. Kaanid kasutatakse üks kord. Kasutatud kaanid hävitatakse. Pärast hirudoteraapia läbiviimist sagedamini tekkib lümfisõlmede suurenemine ja kaanipanemiskohtade sügelemine. Sellel juhul tuleb rakendada vastavad hügieenilised abinõud.

Lisalugemist: