TELLI TEST: JUUSTE SPEKTRAALANALÜÜS (Organismi tegeliku mineraalide ja raskemetalli jääkide sisalduse test)

Mis on raskemetallid ja miks nad on pahad?

Mürgid võivad ladestuda kehasse näiteks söögi või keskkonna kaudu. Mõju võivad avaldada ka töökoht või kodu. Raskemetalle võib leiduda nii kosmeetikatoodetes kui ka toidunõudes.

Inimorganism suudab väikeses koguses toksiinidega hakkama saada, kuid kui neid koguneb kehasse liiga palju, võivad need hakata mõjutama tervist.

Raskemetallid on mürgised ja häirivad ainevahetuses paljude kehavalkude tööd põhjustades raskeid patoloogiad.

Keha toksilisus suureneb

Mitme erineva raskemetalli samaaegsel koos eksisteerimisel suureneb toksilisus veelgi: nõrgeneb immuunsüsteem, muundub rakupinna ehitus, mille vastu keha asub võitlema (autoimmuunhaigused).

Tervisele eriti ohtlikud raskemetallid: elavhõbe, alumiinium, vask, kaadmium, nikkel, arseen ja plii.

Mõned metallid on neurotoksilised (elavhõbe mõjutab aju, talletub seal ja kahjustab närvirakkude tööd) ja läbib platsentaarbarjääri ning kahjustab loote aju (autism). Raskemetallid põhjustavad vabade radikaalide teket, mis kutsub esile rasvhapete oksüdatsiooni ning hävivad rakumembraanid.

Raskemetallidega seostatakse paljusid haigusi, näiteks vähki, südamehaigusi, Alzheimeri tõve, neeru- ja maksahaigusi, autismi ja diabeeti.

Mis on mikroelemendid ja miks on need vajalikud?

Organismi normaalseks funktsioneerimiseks on oluline, et kõiki vajalikke mineraalaineid ja vitamiine oleks piisavalt. Mineraalid on olulisteks koostisosadeks luudes, kehavedelikes ja ensüümides. 

Organismis leiduvad mineraalained võib tinglikult jagada kahte gruppi:
  • Makroelementide sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on fosfor (P), kaltsium (Ca), naatrium (Na), kaalium (K), magneesium (Mg), väävel (S), kloor (Cl) (Vt  vajaduste tabelit)
  • Mikroelementide sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001.

Mikroelementideks nimetatakse neid mineraalaineid, mida organism vajab väga väikestes kogustes. Kui makroelemendid on organismis küllaltki ühtlaselt erinevatesse kudedesse jaotunud, siis mikroelemendid on jaotunud kehas ebaühtlaselt ning nende esinemine on grupeerunud erinevatesse spetsiifilistesse elunditesse.

Inimese organism ise mineraale toota ei suuda, need tuleb omastada toiduga. Mineraalainete vajadus varieerub erinevatel eluperioodidel ja on sõltuvuses soost, toitumisest, vanusest, haigustest, elukeskkonnast ning veel mõndadest faktoritest. Enim on mineraalaineid vaja lastel, kes veel kasvavad, raseduse ning rinnaga toitmise ajal ja vanemas eas. Nagu öeldud, on mineraalainete vajadus sõltuvuses toitumisest ning kui neid pika aja vältel piisavalt ei saada, võib see muutuda organismile ohtlikuks. Mineraalainete, nagu ka vitamiinide, teadlik ja süsteemne tarbimine aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada paranemisprotsesse.

Millised on vajalikud mikroelemendid meie kehas?

Osade mikroelementide vajadus meie organismile on kindlaks tehtud: raud (Fe), tsink (Zn), vask (Cu), jood (I), seleen (Se), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), fluor (F), kroom (Cr), koobalt (Co), räni (Si), vanaadium (V), boor (B), nikkel (Ni), arseen (As) ja tina (Sn).

Lisaks on leitud organismis terve hulk elemente, mille funktsioon ei ole veel selge – nende esinemine organismis võib olla tingitud keskkonna saastatusest ja sagedasest kokkupuutest nende elementidega, näiteks kasvuhoones töötavate inimeste pidev kontakt kemikaalidega või mingist haiguslikust kuhjumisest organismi.

Organismi saastavad mineraalained: alumiinium (Al), strontsium (Sr), baarium (Ba), rubiidium (Rb), pallaadium (Pd), broom (Br).

Nagu üleval pool oli kirjas, siis organismi võib olla sattunud ka raskmetalle e mürkmetalle, näiteks kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg) või plii (Pb).

Miks on mineraalained olulised?

Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse.

Inimesed ja loomad saavad erinevaid bioelemente toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, elusorganismid mineraalaineid ise sünteesida ei saa.

Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Joogivesi sisaldab samuti mineraalaineid ning seega sõltub joogivee mineraalainete sisaldus kohast, kust vesi pärit on.

Kuigi inimene vajab mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente milligrammides ja grammides; mikroelemente milli- ja mikrogrammides), puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. Nende vajadus sõltub ka east, soost jm tingimustest. Näiteks naistel on suurenenud rauavajadus seotud menstruatsiooni ja rasedusega, sportlastel on naatriumivajadus suurem, sest selle kadu higistamisel on suur.

Mineraalainetega liialdamine viib aga organismi talitluse häireteni, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse. Enamike mineraalainete (v.a naatrium) ületarbimine ainuüksi toiduga on peaaegu võimatu, küll aga võib seda juhtuda toidulisandite ja mineraalainetega rikastatud toidu liigsel söömisel.

Mineraalainete omastatavust võivad takistada:

  • liigne kohvijoomine,
  • alkoholi tarbimine,
  • suitsetamine,
  • mõned ravimid,
  • mõned antibeebipillid,
  • osades toitudes, nt rabarberis ja spinatis leiduvad teatud ained.

Kuumtöötlemisel on mineraalainete kaod võrreldes vitamiinidega oluliselt väiksemad. Toiduainete rafineerimisel või koorimisel aga eemaldatakse osa mineraalainetest. Seetõttu on oluline süüa rohkem täisteratooteid ning rafineerimata toiduaineid. Mineraalained võivad osade teiste toitudes leiduvate ainetega, nt oksalaadid rabarberis, moodustada ühendeid, millest organism ei suuda mineraalaineid omastada.

Kuidas me keha omastab mineraalaineid ja vitamiine?

Kõik on omavahel seotud. Mineraalainete ja vitamiinide omastamisel on oluline nende omavaheline vahekord.
Näiteks raua imendumist ja kasutamist soodustavad vitamiin C ja vask. Kaltsiumi imendumiseks on oluline magneesium. Kaltsiumi sisaldust veres reguleerivad fosfor ja vitamiin D. Vajalik kogus tsinki soodustab B-grupi vitamiinide omastamist.

Mitmed mineraalained, eelkõige makroelemendid, on lisaks olulised elektrolüüdid. Füsioloogilisest seisukohast võetuna on esmasteks elektrolüüdi ioonideks mineraalainete hulgast kaalium (K+), naatrium (Na+), kaltsium (Ca2+) ja magneesium (Mg2+). Elektrolüütide olulisus seisneb selles, et need aitavad reguleerida närvi- ja lihasfunktsioone, säilitada happe-aluse tasakaalu ning veetasakaalu organismis. Juhul kui elektrolüütide tasakaal on häiritud, võib see kaasa tuua mitmeid häireid organismis.

Telli test

Tea millist toidulisandit oleks just Sinul vaja võtta. Juuksed ja küüned näitavad Sinu keha tegelikku mineraalide seisu viimase 6 kuu jooksul.

Organismis leiduvate elutähtsate  mikroelementide (Ca, Se, Zn, Fe, Cu, Mn, Cr, Mg jt)  ja raskemetallijääkide  keemiline analüüs (Pb, Al, Cd, Hg, Ti jt) juustest.

Võimalik on tellida 25 või 40 mineraali test.

Alguses on soovitav teha 25 elemendiga test, sest esmalt tuleb korrastada põhimineraalide olukord.

 

Lisalugemist: